Postitused

Kuvatud on postitused sildiga teater

"Gesamtkunstwerk"

Kujutis
Lavastaja : Paavo Piik Osades : Getter Meresmaa, Teele Pärn, Sander Rebane, Ken Rüütel Teater : Kinoteater (endistes NO 99 ruumides) Sisu : "Keerulise saksakeelse pealkirjaga lavastus, mis räägib kunsti mõjust inimesele." ( Kodulehelt ) Mulje : Esimene mulje oli, et olen sattunud loengule: kaunis naishääl rääkis pimedal laval muusika mõjust inimesele. Siis liiguti lavastuskunsti saladuste juurde Ingmar Bergmani vahendusel, põigati popmuusika telgitagustesse ebakvaliteetse isetehtud muusika ja ohtra lavasuitsu (!) saatel ning lõpetati lõbusa sketšiga visuaalkunsti ajaloost. Muidugi ei puudunud ka näitlejate kunstvere ja talgiga kokkumäkerdamine - see ja lavasuits paistavad olevat viimase aja moodsa teatrikunsti must be . Mis mõtted tekkisid? Ma olen mõelnud, et kui etendusse on sisse kirjutatud võõritusefekt, kas siis on näitlejal kergem või raskem n-ö rollis püsida. Kui näitleja mängib ühtaegu "Stseene ühest abielust" ja teeb publikule lavastuskoolitust

"Dekameron"

Kujutis
Lavastaja : Aare Toikka Osades : Karolin Jürise, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Mathias Einari Leedo Teater : VAT teater (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus) Sisu : vanad head Boccaccio "Dekameroni" lood enamjaolt lõbusas seksivõtmes Mulje : leidlikult lavastatud tükk. Mulle meeldisid nii maskid kui ka ruumikasutus. Mis puutus faabulasse, siis see oli kohati segane, tekkis tunne, et näitlejad ise ka ei saa hästi aru, mis lugu nad õieti jutustavad, eriti segaseks läks lugu selles novellis, kus üks naisnäitlejatest oli sunnitud meest mängima (sest laval oli kaks meest ja neli naist). Mis mõtted tekkisid? Igavikulisi ja filosoofilisi mõtteid eriti ei tekkinud, pigem vaatasin, kuidas noored näitlemisega toime tulid. Õnneks ei lastud seekord lavatossu, aga kunstverega mäkerdamist oli kõvasti. Hinne : 7

"Kiskja"

Kujutis
Lavastaja : Helen Rekkor Osades : Kaisa Selde, Liisu Krass, Maarja Tammemägi, Ago Soots, Meelis Põdersoo Teater : VAT-Teatri tornisaal Sisu : korgijoogi ja peovägistamise lugu veidi teise nurga alt. Mulje : põnev lugu, kuhu on põimitud palju probleeme. Mis mõtted tekkisid? Seda etendust reklaamitakse peamiselt kui lugu ööklubis korgijoogi ja vägistamise ohvriks sattumisest, aga see on ka lugu mehest ja tema deiditreenerist; naisest, kes ei saa hakkama oma elu keerdkäikudega välismaal; teisest naisest, kes peab oma eluga toimetulekuks astuma üle oma piiride; kolmandast naisest, kes on ette võtnud ristiretke ja maksab selle eest kallist hinda. Põnev oli tagantjärele teada saada, et näidendit loodi terve trupiga üheskoos, hakati stseenhaaval minema, teadmata, kuhu lõpus jõutakse. Sirbi arvustaja nimetab seda devising -meetodiks ja ütleb , et tekst on kohati ebaühtlane ja rohke, isegi kirjanduslik. Mulle sellist muljet ei jäänud, pigem oli tekst üle keskmise loomulik. Mina h

"Emilie Sagée"

Kujutis
Lavastaja : Kersti Heinloo, Raho Aadla Osades : Eva Püssa, Arolin Raudva Teater : Kellerteater Sisu : "Sõnadeta lavastus “Emilie Sagée” pakub sissevaadet nimitegelase olemisse koos iseendaga varjudes ning helisevalt peegelduvate elukaadrite kaudu paneb vaataja kahtlema meie maailma reaalsuses ning tajus." (Kellerteatri FB-st) Ma tõesti ei tea, mis asjad on "helisevalt peegelduvad elukaadrid". Tegelikult oli Emilie Sagée 19. sajandi kooliõpetaja, kes töötas 16 aasta jooksul 19 koolis, kuna õpilased hakkasid varem või hiljem nägema teda n-ö kahekordselt. On avaldatud kahtlust, et tal oli nn Doppelganger ehk paranormaalne aurateisik. Mulje : Kellerteater on keskendunud õudusetendustele. Ka “Emilie Sagée” oli klassikaline õudustükk, kus püüti vaatajaid klassikaliste võtetega hirmutada: äkilised helid, pimedus, üksisilmi vaatavad liikumatud tegelased, ilma näota tegelased, laua alt ilmuv valge käsi jne, jne. Kõike seda on juba nähtud. Mis mõtted tekkisid? Mulle e

"Juudit"

Kujutis
Lavastaja : Airat Abusakhmanov Osades : Riina Maidre, Üllar Saaremäe, Elina Reinold, Kristo Viiding, Markus Truup, Raimo Pass. Teater : R.A.A.A.M, Katariina kirik Sisu : Tammsaare jutustatud piiblilugu vaprast Juuditist, kes teeb kahjutuks väejuht Olovernese ja päästab oma kodulinna. Mulje : hästi tehtud tugev lavastus. Kõik näitlejad teadsid, mis nad tegid, ansamblimäng oli väga hea. Mis mõtted tekkisid?  Haha... Üllar Saaremäe võiks kätekõverdusi teha! Kolme ülejäänud mehe kõrval oli ta kuidagi... vormitu. Naised seevastu olid väga heas vormis. Mulle meeldisid need lavastaja pisikesed stiilsed leiud, nagu näiteks see, kuidas rabi ja pealik olid nägudeta, või kuidas nad nende munakividega mängisid ja muidugi see võrratu sümboolne lõpustseen Juuditiga, Olovernese peaga ja klaasiga! Riina Maidre ei vedanud mind seegi kord alt, nautisin tema mängu iga minutit. Ja kui võrrelda "Noorte hingedega", mis oli ju ka Tammsaare tekst (tõsi, mitte näidend), siis "Juuditi"

"Etturid"

Kujutis
Lavastaja : Taago Tubin   Osades : Karl Robert Saaremäe, Ringo Ramul, Martin Mill, Laura Kalle, Ilo-Ann Saarepera, Janek Vadi, Aarne Soro, Vallo Kirs, Jaana Kena, Gerda Sülla, Siim Saarsen Teater : Ugala Albus Kukenoosi küünis Sisu : kolm noort eesti meest tulevad 1944. aastal Soomest sõdimast ja on sunnitud metsavendadeks hakkama ning selle eluga toime tulema. Mulje : südamega ja innukalt tehtud lavastus; sümpaatsed noored, kes kuidagi väga hästi tajusid ajastu stiili. Mis mõtted tekkisid?  Millegipärast meeldis mulle selles lavastuses mõni asi, mis muidu kindlasti ei meeldiks. Näiteks mõne näitleja teatav ülemängimine (Ringo Ramul), aga sinna lavastusse millegipärast see maneerlikkus sobis, polnud võlts, vaid siiras (kui sellist asja nagu siiras maneerlikkus on olemas). Kogu lavastus jättis üldse väga siira mulje, tunded paistsid ehedad, sisse- ja läbielamine aus. Ei mingit võõritusefekti, vaataja võis südamerahuga samastuda sellega, kellega just soovis, või lihtsalt poistele ka

"Õnnelik tund"

Kujutis
Lavastaja : Gerda Kordemets   Osades : Andrus Vaarik, Liis Lass, Argo Aadli, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg, Jessica Agneta Kari Teater : Jäneda Pullitalliteater Sisu : kahe paari suhtedraamad väikeses müstilises absurdikastmes Mulje : selle Jaan Tätte näidendi oleks peaaegu võinud kirjutada Andrus Kivirähk. Kui sealt välja rookida kogu naiivmetafüüsika ja elu mõtte üle targutamine, olekski see võinud olla kehvemat sorti Kiviräha näidend, just huumori ja absurdivõtme poolest. Näitlejad olid erakordselt tublid, lavastaja oli olnud natuke laisk ja/või tarbetult tekstitruu ning autor oli ilmselt lihtsalt istudes kirjutanud. Näidendite autorid peaksid proovima seda Hemingway nippi - kirjutada seistes. Nii tekib (ehk) palju vähem mõttetut ja naiivset tekstimassiivi. Mis mõtted tekkisid? Selles tükis oli päris palju põhjendamatut, mida oleks saanud lahendada teisiti. Näiteks algus, kus rahvas aeti korraks sinna "Tõe ja õiguse" kõrtsituppa seisma. Näiteks tegelaste en

"Noored hinged"

Kujutis
Lavastaja : Mirko Rajas Osades : Getter Meresmaa , Mihkel Vendel , Mart Müürisepp , Doris Tislar , Laura Kukk , Sander Roosimägi. Teater : NUKU Sisu : 20. sajandi alguse Tartu noorte suhtedraamad. Mulje : Mulle on alati meeldinud etendused, kus on väga osavalt ära kasutatud vähest pinda ning kus näitlejad on füüsiliselt liikuvad ja osavad. "Noortes hingedes" oli mõlemat. Noori näitlejaid on üldse alati tore vaadata. Mis mõtted tekkisid? Etendus võiks kõnetada noori, aga ma kardan, et see võib takerduda selle taha, et Tammsaare keel on tänapäeva noorele nagu võõrkeel. Minulgi oli seda raske jälgida, Tammsaare laused on niigi üüratu pikad ja kogu see 1909. aasta sõnavara ka veel. Teine asi, mis võib tänapäeva noore õlgu kehitama panna, on tolleaegsed kombe- ja suhteprobleemid, eriti see, et tänapäeva noored teavad seksist kõike ja neile võib üsna imelik tunduda see, kuidas 21-aastane naine ei saa aru, miks tal pea uimaseks läheb, kui mees teda abielu mängides katsub ja

"Minu eesti vanaema"

Kujutis
Lavastaja : Julia Aug Osades : Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste, Laura Kukk, Gert Raudsep, Jaak Prints Teater : Vaba Lava Sisu : Vene näitleja Julia Augi eesti juurte ja lapsepõlvemälestuste lugu, ajendiks see, et ta ei saanud Eesti kodakondsust. Mulje : südamlik ja köitev, küllaltki huvitavalt üles ehitatud, ehkki kohati veidi laialivalguv tükk. Omapärane oli etenduse kakskeelsus, näitleja venekeelne tekst tõlgiti subtiitritega eesti keelde ja vastupidi. Tore oli jälgida, kuidas eesti näitlejad vene keelega toime tulid - selles osas müts maha Jaak Printsi ees, kelle vene keel oli minu hinnangul aktsenditu ja väga sorav. Nii Ülle Kaljuste kui ka Mirtel Pohla jäid veidi jänni, aga neil olid ka pikemad ja keerulisemad tekstid. Mis mõtted tekkisid? Lugu iseendast on armas ja positiivne, ehkki kõnnib poliitiliselt libedal jääl. Eesti kodakondsuse saamise teema on kindlasti valulik veel nii mõneski Eesti peres. See ei ole siiski asi, mis jääks domineerima, meelde jääb hoopis see, et Julia v

"Kuidas öelda jah?"

Kujutis
Lavastaja : Tiina Sööt Osades : Susan Kolde, Vivian Melder, Kristjan Tenso Teater :Vaba Lava Sisu : Seksuaalhariduslik lavastus 15–20-aastastele noortele, milles uuritakse, kuidas noored seksi väärtustavad ja kuidas seksuaalsuse teemaga suhestuvad. Millal on kogemus hea, millal halb? Mis on rõve ja mis on romantiline? Kuidas öelda ei ja kuidas öelda jah? Mulje : Hariv, lõbus ja nunnu lugu, mis võib noori kõnetada küll. Mis mõtted tekkisid? Ma usun, et oma eesmärki täidab see lavastus väga hästi. Laval on kolm ilusat noort inimest, tegevus on köitev, humoorikas, noori ei dotseerita, vaid räägitakse neile nende enda lugusid ja pealegi on see teema, kuidas nautida seksi, tõesti meie seksuaalhariduses üks suur lünk. Seksuaalharidus seisneb ikka pereplaneerimises ja haiguste vältimises. Seksima nii, et mõnus oleks ja meeldiks, peab igaüks ise õppima ja jalgratast leiutama. See arvustus jagab üsna minuga ühesuguseid mõtteid. Igatahes, mu 20 eurot Hooandjas läks õigesse kohta ja ma

"Vürst ja tantsijanna ehk Klaasist mälu"

Kujutis
Lavastaja : Anne Velt Osades : Karin Rask, Katrin Valkna, Tarvo Krall, Markus Dvinjaninov Teater : MTÜ Ajateater (Keila-Joa lossis) Sisu : Lüüriline teadvuse vool 1917. aasta revolutsiooni teemadel. Mulje : Palju tarka juttu ja seostamata monolooge, mida oli sisu poolest päris huvitav kuulata. Mis mõtted tekkisid? Mängupaik oli hästi valitud, lossi õhustik andis palju juurde. Kaks asja, mis natuke segasid: tantsijanna oli silmanähtavalt rase ja vürst peaks oma diktsiooniga kõvasti tööd tegema, tema teksti oli raske jälgida. Tekst oli üldse selline, mida näitlejatel oli raske suuliselt edasi anda. Ma mõistan, et see oli kokku pandud kirjade ja mälestuste põhjal, aga kirjalik tekst suulistes dialoogides jätab alati natuke ebaloomuliku mulje. Katrin Valkna ja Tarvo Krall elustasid seda tükki, Karin Rask ja Markus Dvinjaninov olid kahjuks väga puised. Aga sisu oli küllaltki huvitav ja etendus sobivalt lühike. Pikema lõppu poleks küll ära oodata jõudnud. Hinne : 6

"Vennas"

Kujutis
Lavastaja : Aleksander Eelmaa Osades : Pääru Oja, Indrek Sammul, Kaie Mihkelson Teater : Draamateater Sisu : Hiiu mees immigreerub 1917. aastal Ameerikasse ja kirjutab järgmise 50 aasta jooksul koju Hiiumaale oma vennale ja emale kirju. Mulje : Natuke pime. Natuke veniv. Natuke häiris see, et ma pidin näitleja teksti kuulama, kõrv kikkis, üle mingi tahtlikult tekitatud taustamüra: kiiktooli kääksumine, meremüha. Mis mõtted tekkisid? Teema kõnetab, lavastuse idee on hea, tegelaskujud on hästi loodud, aga lavastaja oleks võinud siiski Tõnu Õnnepalu teksti rohkem kärpida, ega see mingi püha lehm ei ole, ehkki teksti tekkelugu on ju väga huvitav. Teine koht, mille üle oleks mõelda võinud, oli Hiiu murre: kõik kolm näitlejat rääkisid seda nagu võõrkeelt. Sellest saab ju aru, kui näitleja keelt pursib, olgu või murre. Näitlejad olid tublid, aga see hääldamise püüdlikkus hakkas ühel hetkel närvidele käima. Mulle meeldis, kuidas tükk lavastatud oli, meeldisid need varjuteatri mängud, nap

"Lõikuspeo tantsud"

Kujutis
Lavastaja : Eili Neuhaus Osades : Liisa Aibel, Ülle Lichtfeldt, Silja Miks, Anneli Rahkema, Natali Väli, Märten Matsu, Peeter Raudsepp, Tanel Saar Teater : Rakvere teater Arkna mõisa karjalaudas Sisu : Tundeline lugu 1930ndate Iirimaa väikeses külakeses elavast viiest õest ja ühest vennast, jutustatud ühe õe poja Michaeli suu läbi. Mulje : Üks emotsionaalsemaid ja haaravamaid etendusi, mida ma viimasel ajal näinud olen. Mis mõtted tekkisid? Iirlastele kohe meeldib oma raskest elust jutustada. Eestlastele küllap ka. See lugu iseendast on rohkem nagu tagasivaade: "oh kui raske oli naiste elu omal ajal katoliiklikul Iirimaal". Puutepunkte tänapäeva Eestiga oli üsna vähe. Aga mind köitis näitlejate tohutu sisse- ja kaasaelamine. Nad elasid oma rollides, nad ei mänginud neid. Õdede ansambel oli lihtsalt suurepärane, kõik võtsid oma tegelasest viimast, eriti Liisa Aibeli Rose, kerge vaimupuudega tüdruk. Aga mulle meeldis ka Märten Matsu, keda vaadates ei tekkinud hetkek

"Kremli ööbikud"

Kujutis
Lavastaja : Robert Annus Osades :  Märt Avandi, Juss Haasma, Tambet Seling, Priit Strandberg, Janek Joost, Robert Linna, Katrin Pärn, Maria Annus, Saara Kadak, saatebänd Lexsoul Dancemachine Teater : Tartu Uus Teater Narvas Kreenholmi vabrikus. Sisu : Pildikesi Jaak Joala elust. Mulje : Kontsert. Näosaade. Mis mõtted tekkisid? Tore meeleolukas suvelavastus. Mastaabid olid võimsad, vaatajaid 2000 ringis, lavalt käis läbi kolm Joalat ja terve kamp muidki lauljaid-kultuuritegelasi, kõigi puhul ei arvanudki ära, kes nad on (see, keda mina pidasin Enn Eesmaaks, osutus Urmas Otiks, ja üks patsiga laulja on siiani välja selgitamata). Andestada ei suuda ma seda, et Anne Veskit oli mängima pandud näitleja, kes ei pidanud viisi. Teised said oma lauludega päris hästi toime. Avandi oli laulu poolest ülejäänud kambast peajagu üle. Ega neil seal mängida eriti midagi ei olnudki. Aga kõik oli kuidagi hästi sujuma pandud, Kreenholm mängis kaasa, tribüünid olid mugavad ja ilm soe. See arvustus on

"Pikse pill"

Kujutis
Lavastaja : Damir Salimzianov Osades :Jarmo Reha, Liisa Pulk, Karl-Andreas Kalmet, Mirtel Pohla, Riina Maidre, Ott Raidmets, Dovydas Pabarčius Teater :R.A.A.A.M Sisu : Kreutzwaldi muinasjutud, "Kullaketrajad" jt Mulje : Commedia dell' arte . Rahvalik jant. Mis mõtted tekkisid? Tegin enne selle etenduse vaatamist suure vea - lugesin enne Maalehest intervjuud lavastajaga . Kujutasin selle põhjal ette, et lähen vaatama sügavalt filosoofilist etendust, mis paljastab mulle elu mõtte (".. teemad, mis on tähtsad läbi aja. Kui isa ja ema surevad – kas nad jäävad ka siis sinu elu osaks? Aitavad nad sind? Kuidas sina neid aidata saad? Kas veresugulased on alati need, kes lähedased? Kui ei ole nii, siis miks? Mis on vendadevahelise vihkamise põhjused? Kuidas muuta siiras vihkamine siiraks armastuseks? On see üldse võimalik? Kõik need muinasjuttudes esinevad teemad on tihti probleemiks ka tänapäeva inimestel.") Ja siis tuli lavale kamp lustlikult lollitavaid noor

"Käbikojas"

Lavastajad ja o sades : Marika Vaarik, Anne Türnpu, Eva Koldits Teater : NO Sisu : Handi naiste laulud Mulje : Kolm vahvat ja julget naist lasevad end vabaks ja laulavad just nii, nagu ise tahavad. Mis mõtted tekkisid? Mulle meeldiks ka vahel niimoodi laulda ja karjuda. Ma tahaks ka vahel niimoodi oma elust kellelegi laulda. Aga ei tohi unustada, et kõige tähtsam on silmale nähtamatu ja peidetud ridade vahele. Mitte midagi ei selgunud, aga kõik sai selgeks. Ei jutustatud ühtegi lugu, aga ma sain handi naistest väga palju teada. Samas on inimesed igal pool ühesugused. Nende mured ja rõõmud on samad. Naised naeravad koos ja nutavad koos. Nende tähtsaimad inimesed on nende lapsed ja mees, aga nende põhiline mure on, et süda ei nälgiks. Mulle meeldib, kui lavastus on tehtud hästi nappide vahenditega. Metallkausid, mõned pikad ridvad. Aurav teekann väikesel pliidil. Pikad lõngapatsid naiste peas. Marika Vaarikuga on midagi juhtunud, ta on võõra näoga, aga tema vahva hääl on endine. Ann

"Cabaret Siberia"

Kujutis
Lavastaja : Lauris Gundars Osades : Haide Männamäe, Toomas Tross Teater : Piip ja Tuut Balti jaama ootepaviljonis. Sisu : Kabareetähtedest abielupaar saadetakse Siberisse. Mulje : Kohutavalt kurb süžee naljakas klounivõtmes. Mis mõtted tekkisid?  Kui sa oled klouniks sündinud ja õppinud, siis sa ilmselgelt lahendad ka sellised stsenaariumid klounivõtmes. Aga just nii, nagu inimesele maitseb maitse, kus on koos magus ja soolane, meeldib inimesele ka ühekorraga naerda ja nutta. See etendus pakkus seda võimalust. Haide ja Toomas on väga andekad just oma žanris, Haide tundub isegi veidi andekam. Ja selles võtmes ei ole kindlasti Eestis varem ühtegi küüditamislugu lavastatud! Vaata ka  Danzumehe blogi . Hinne : 8 Vaata teisi pilte  siit .

"ICE"

Kujutis
Lavastaja : Essi Räisänen Osades : Mari Abel, Carl Alm, Riina Maidre, Henrik Kalmet, Mirtel Pohla, Matti Raita. Teater : Von Krahl Sisu : Lavastus põhineb Vene kirjaniku Vladimir Sorokini romaanil "Jää". Publik oleks nagu sattunud sellele romaanile pühendatud lugemisklubisse, mis muutub ühel hetkel jääkummardajate ja jumaliku armastuse otsijate sektiks. Mulje : See vist oligi nüüd avangard ja kaasaegne teater? Publiku kaasamine, päris jääsulaveega mängimine, rippuv jääkamakas keset lava ja puha. Ja väga raske oli otsustada, millest see etendus õieti rääkis. Ususektist? Sel juhul, kas sellesse kuulumist taunitakse? Inimese tohutust vajadusest armastada ja olla armastatud? Sel juhul, kas selle üle ironiseeritakse? Mis mõtted tekkisid? Tsitaat etenduse kodulehelt: "Etendus on eesti, soome, inglise ja rootsi keeles, kuid nimetatud võõrkeelte oskus ei ole etenduse vaatamisel vajalik." Ahah? No kui te nii ütlete. Kui ei ole oluline aru saada, mida (ja mis keeles) tun

"Inimesed, kohad ja asjad"

Kujutis
Lavastaja : Diana Leesalu Osades : Evelin Võigemast, Piret Kalda, Andres Raag, Argo Aadli, Indrek Ojari jt. Teater: Tallinna Linnateater Sisu : Näitlejanna läheb sõltuvusravile, mis ta seal tunneb ja kuidas see õnnestub. Mulje . Kuidagi õõnes. Kuidagi pikavõitu. Kangesti oleks tahtnud neid monolooge kärpida, mõte kippus uitama.  Mis mõtted tekkisid? Mõtlesin enne teatrit, et noo, kindlasti see kõnetab mind, alkoholiteema ja nii. Aga ei kõnetanud. Eks asju annab igat moodi sõnastada ja mina olen need sõnastanud kuidagi hoopis teisiti. Aga võib ka olla, et teatris ikka otsitakse samastumismomenti ja mul on tõrge samastuda selliste ülimalt üksildaste ja katkiste hingedega, kelle jaoks elu on hädaorg, maailm pasameri ja nemad ise lilled seal sees. Selle koha peal küll muigasin äratundvalt, kui peategelane ütles arstile, et tal on targemat arsti vaja, kedagi sellist, kes oleks Foucault'd lugenud, ja arst küsis, et kas te joote postmodernismi tõttu. Nõustun Kairi Printsiga : tükk

"Armastuse kirjad"

Kujutis
Lavastaja : Peeter Tammearu Osades : Piret Rauk, Peeter Tammearu Teater: Tallinna Linnateater (Kuressaare Linnateater) Sisu : Epistolaarnäidend ehk näidend ühe mehe ja ühe naise kirjavahetusest 50 aasta jooksul. Mulje . Kaks väga head näitlejat. Hea materjal. Lavastajatööd eriti ei märganud. Aga sellegipoolest jättis meeldiva ja sooja tunde. Mis mõtted tekkisid? Piret Raugast on kahju. Ma ei tea, mis temaga on juhtunud, miks ta on kaotanud oma füüsilise vormi, aga ta tunneb end oma kehas ebamugavalt ja seda on näha. Tammearu andis daamile lavaruumi, oli soe ja härrasmehelik ning särtsu Piretis ju ikka veel on, tal on imeline hääl ja mulle millegipärast meeldib ka tema miimika, aga see mustadesse viigipükstesse ja valgesse särki kängitsetud kohmakus... Samas, rolliga hakkas see ühel hetkel sobima, kui selgus, et Melissa on end pöördumatult põhja joonud. Lugu on muidugi kurb - ja väga nostalgiline, sest mitte keegi ei kirjuta tänapäeval enam selliseid paberkirju, mida 50 aasta