Postitused

Kuvatud on kuupäeva jaanuar, 2018 postitused

"Inimesed, kohad ja asjad"

Kujutis
Lavastaja : Diana Leesalu Osades : Evelin Võigemast, Piret Kalda, Andres Raag, Argo Aadli, Indrek Ojari jt. Teater: Tallinna Linnateater Sisu : Näitlejanna läheb sõltuvusravile, mis ta seal tunneb ja kuidas see õnnestub. Mulje . Kuidagi õõnes. Kuidagi pikavõitu. Kangesti oleks tahtnud neid monolooge kärpida, mõte kippus uitama.  Mis mõtted tekkisid? Mõtlesin enne teatrit, et noo, kindlasti see kõnetab mind, alkoholiteema ja nii. Aga ei kõnetanud. Eks asju annab igat moodi sõnastada ja mina olen need sõnastanud kuidagi hoopis teisiti. Aga võib ka olla, et teatris ikka otsitakse samastumismomenti ja mul on tõrge samastuda selliste ülimalt üksildaste ja katkiste hingedega, kelle jaoks elu on hädaorg, maailm pasameri ja nemad ise lilled seal sees. Selle koha peal küll muigasin äratundvalt, kui peategelane ütles arstile, et tal on targemat arsti vaja, kedagi sellist, kes oleks Foucault'd lugenud, ja arst küsis, et kas te joote postmodernismi tõttu. Nõustun Kairi Printsiga : tükk

"Armastuse kirjad"

Kujutis
Lavastaja : Peeter Tammearu Osades : Piret Rauk, Peeter Tammearu Teater: Tallinna Linnateater (Kuressaare Linnateater) Sisu : Epistolaarnäidend ehk näidend ühe mehe ja ühe naise kirjavahetusest 50 aasta jooksul. Mulje . Kaks väga head näitlejat. Hea materjal. Lavastajatööd eriti ei märganud. Aga sellegipoolest jättis meeldiva ja sooja tunde. Mis mõtted tekkisid? Piret Raugast on kahju. Ma ei tea, mis temaga on juhtunud, miks ta on kaotanud oma füüsilise vormi, aga ta tunneb end oma kehas ebamugavalt ja seda on näha. Tammearu andis daamile lavaruumi, oli soe ja härrasmehelik ning särtsu Piretis ju ikka veel on, tal on imeline hääl ja mulle millegipärast meeldib ka tema miimika, aga see mustadesse viigipükstesse ja valgesse särki kängitsetud kohmakus... Samas, rolliga hakkas see ühel hetkel sobima, kui selgus, et Melissa on end pöördumatult põhja joonud. Lugu on muidugi kurb - ja väga nostalgiline, sest mitte keegi ei kirjuta tänapäeval enam selliseid paberkirju, mida 50 aasta