"Minu eesti vanaema"
Lavastaja: Julia Aug
Osades: Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste, Laura Kukk, Gert Raudsep, Jaak Prints
Teater: Vaba Lava
Sisu: Vene näitleja Julia Augi eesti juurte ja lapsepõlvemälestuste lugu, ajendiks see, et ta ei saanud Eesti kodakondsust.
Mulje: südamlik ja köitev, küllaltki huvitavalt üles ehitatud, ehkki kohati veidi laialivalguv tükk. Omapärane oli etenduse kakskeelsus, näitleja venekeelne tekst tõlgiti subtiitritega eesti keelde ja vastupidi. Tore oli jälgida, kuidas eesti näitlejad vene keelega toime tulid - selles osas müts maha Jaak Printsi ees, kelle vene keel oli minu hinnangul aktsenditu ja väga sorav. Nii Ülle Kaljuste kui ka Mirtel Pohla jäid veidi jänni, aga neil olid ka pikemad ja keerulisemad tekstid.
Mis mõtted tekkisid? Lugu iseendast on armas ja positiivne, ehkki kõnnib poliitiliselt libedal jääl. Eesti kodakondsuse saamise teema on kindlasti valulik veel nii mõneski Eesti peres. See ei ole siiski asi, mis jääks domineerima, meelde jääb hoopis see, et Julia vanaema oli väga ilus naine ja õpetas väikesele Juliale, kuidas naisterahvas peab istuma ja astuma. Huvitav, kes talle endale seda õpetas? Vanaema lapsepõlvest me palju teada ei saa, ajalugu algab neiueaga, kui vanaema läheb Peterburi halastajaõeks. Üldse jääb palju küsimusi õhku rippuma ja igaüks peab neile omast peast vastuseid otsima. Mina ei teagi, kas see on hea või kehva tüki tunnus, aga natuke rahutuks see igatahes jätab. Julia Aug ise olevat Jana Toomile öelnud, et sel polegi mingit praktilist väljundit, see on puhas kunst. Kui nii, siis nii. Igatahes hea teada, et veel keegi peale minu lavastusest vastuseid ja lahendusi otsis.
Hinne: 8
Osades: Mirtel Pohla, Ülle Kaljuste, Laura Kukk, Gert Raudsep, Jaak Prints
Teater: Vaba Lava
Sisu: Vene näitleja Julia Augi eesti juurte ja lapsepõlvemälestuste lugu, ajendiks see, et ta ei saanud Eesti kodakondsust.
Mulje: südamlik ja köitev, küllaltki huvitavalt üles ehitatud, ehkki kohati veidi laialivalguv tükk. Omapärane oli etenduse kakskeelsus, näitleja venekeelne tekst tõlgiti subtiitritega eesti keelde ja vastupidi. Tore oli jälgida, kuidas eesti näitlejad vene keelega toime tulid - selles osas müts maha Jaak Printsi ees, kelle vene keel oli minu hinnangul aktsenditu ja väga sorav. Nii Ülle Kaljuste kui ka Mirtel Pohla jäid veidi jänni, aga neil olid ka pikemad ja keerulisemad tekstid.
Mis mõtted tekkisid? Lugu iseendast on armas ja positiivne, ehkki kõnnib poliitiliselt libedal jääl. Eesti kodakondsuse saamise teema on kindlasti valulik veel nii mõneski Eesti peres. See ei ole siiski asi, mis jääks domineerima, meelde jääb hoopis see, et Julia vanaema oli väga ilus naine ja õpetas väikesele Juliale, kuidas naisterahvas peab istuma ja astuma. Huvitav, kes talle endale seda õpetas? Vanaema lapsepõlvest me palju teada ei saa, ajalugu algab neiueaga, kui vanaema läheb Peterburi halastajaõeks. Üldse jääb palju küsimusi õhku rippuma ja igaüks peab neile omast peast vastuseid otsima. Mina ei teagi, kas see on hea või kehva tüki tunnus, aga natuke rahutuks see igatahes jätab. Julia Aug ise olevat Jana Toomile öelnud, et sel polegi mingit praktilist väljundit, see on puhas kunst. Kui nii, siis nii. Igatahes hea teada, et veel keegi peale minu lavastusest vastuseid ja lahendusi otsis.
Hinne: 8
Kommentaarid
Postita kommentaar