"Johannes Pääsukese tõeline elu"
Režissöör: Hardi Volmer
Osades: Ott Sepp, Märt Avandi, Tõnu Kark, Ester Kuntu jt
Sisu: Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese uurimisretk Setumaale 1912. aasta suvel koos baltisakslasest sõbra Volteriga.
Kino: Mustamäe Apollo
Mulje: Hea meelelahutus, palju kindla peale minekut, vähe ajaloolist tõde.
Mis mõtted tekkisid? Olin enne filmivaatamist lugenud Margit Adorfi materdavat arvustust, kus ta küsib, miks Hardi Volmer Pääsukest vihkab ja nimetab tegelasi üheplaanilisteks ja karikatuurseteks, seevastu kiidab aga Tõnu Kargi ja Merle Jäägeri rolle. Minu meelest olid just need kaks rolli filmi kõige üheplaanilisemad ja karikatuursemad, eriti Kargi oma. Adorf ütleb veel, et ta ei usu hetkekski, et tõeline Johannes Pääsuke oli niisugune kehkenpüks, kelles puudus vähimgi tõsidus. Mina ka ei usu ja filmis ma ei näinud ka Pääsukese juures mingit kehkenpükslikkust, selle filmi Pääsuke oli hoopis uljas ja uudishimulik noormees, keda huvitas siin maailmas absoluutselt kõik ja kes tahtis kõike oma filmikaamerasse püüda, mida ta enda ümber nägi. Polnud ju tema süü, et tehnika tase oli tol ajal selline, nagu see oli. Avandi funktsioon oli jah läbinähtavam - ikka vana hea vastandite värk. Ja see töötab, midagi pole öelda. Huvitav, millal Sepp ja Avandi ise sellest vastandamisest ära tüdinevad?
Muidu oli hästi tehtud film, eriti meeldis mulle see, kuidas originaalkaadrid olid filmi sulandatud. Aga kolm asja ajas mind kergelt närvi ka. 1. Kollane filter. Ma saan aru, et sellega püüti luua meeleolu ja vanaaegset hõngu ja mida veel, aga no see mõjus nagu mingi suvaline Antique filter. 2. Ikka needsamad setud. Ükskõik, mis setuteemalist filmi ma ei vaata, ikka on seal Hagu Paul, Lauri Sommer ja Raudoja Ahto ja Liinatsuraq leelotavad jne. OK, Evelini ei olnud ma enne setu filmides näinud, aga küllap ta nüüd hakkab nendes käima. 3. Avandi nn aktsent. On olemas ainult üks eestlane, kes oskab rääkida usutava saksa aktsendiga, ja see on Linnar Priimägi. Avandi kindlasti mitte. Aga muidu oli meeleolukas Eesti film, seisma ei jäänud (seda vist öeldakse küll rohkem teatrietenduste kohta?), sai naerda ja nutta ja puha ning minul on uus Eesti näitleja, kellel silma peal hoida: Ester Kuntu.
Hinne: 7
Osades: Ott Sepp, Märt Avandi, Tõnu Kark, Ester Kuntu jt
Sisu: Eesti esimese filmitegija Johannes Pääsukese uurimisretk Setumaale 1912. aasta suvel koos baltisakslasest sõbra Volteriga.
Kino: Mustamäe Apollo
Mulje: Hea meelelahutus, palju kindla peale minekut, vähe ajaloolist tõde.
Mis mõtted tekkisid? Olin enne filmivaatamist lugenud Margit Adorfi materdavat arvustust, kus ta küsib, miks Hardi Volmer Pääsukest vihkab ja nimetab tegelasi üheplaanilisteks ja karikatuurseteks, seevastu kiidab aga Tõnu Kargi ja Merle Jäägeri rolle. Minu meelest olid just need kaks rolli filmi kõige üheplaanilisemad ja karikatuursemad, eriti Kargi oma. Adorf ütleb veel, et ta ei usu hetkekski, et tõeline Johannes Pääsuke oli niisugune kehkenpüks, kelles puudus vähimgi tõsidus. Mina ka ei usu ja filmis ma ei näinud ka Pääsukese juures mingit kehkenpükslikkust, selle filmi Pääsuke oli hoopis uljas ja uudishimulik noormees, keda huvitas siin maailmas absoluutselt kõik ja kes tahtis kõike oma filmikaamerasse püüda, mida ta enda ümber nägi. Polnud ju tema süü, et tehnika tase oli tol ajal selline, nagu see oli. Avandi funktsioon oli jah läbinähtavam - ikka vana hea vastandite värk. Ja see töötab, midagi pole öelda. Huvitav, millal Sepp ja Avandi ise sellest vastandamisest ära tüdinevad?
Muidu oli hästi tehtud film, eriti meeldis mulle see, kuidas originaalkaadrid olid filmi sulandatud. Aga kolm asja ajas mind kergelt närvi ka. 1. Kollane filter. Ma saan aru, et sellega püüti luua meeleolu ja vanaaegset hõngu ja mida veel, aga no see mõjus nagu mingi suvaline Antique filter. 2. Ikka needsamad setud. Ükskõik, mis setuteemalist filmi ma ei vaata, ikka on seal Hagu Paul, Lauri Sommer ja Raudoja Ahto ja Liinatsuraq leelotavad jne. OK, Evelini ei olnud ma enne setu filmides näinud, aga küllap ta nüüd hakkab nendes käima. 3. Avandi nn aktsent. On olemas ainult üks eestlane, kes oskab rääkida usutava saksa aktsendiga, ja see on Linnar Priimägi. Avandi kindlasti mitte. Aga muidu oli meeleolukas Eesti film, seisma ei jäänud (seda vist öeldakse küll rohkem teatrietenduste kohta?), sai naerda ja nutta ja puha ning minul on uus Eesti näitleja, kellel silma peal hoida: Ester Kuntu.
Hinne: 7
Kommentaarid
Postita kommentaar