"Piitsavars"

Režissöör: Kantemir Balagov

Osades: Viktoria Miroschinenko, Vasilisa Perelygina

Kino: Sõprus

Sisu: noorte naiste elu sõjajärgses Leningradis.
Mulje: dramaatiline film sõjatraumaga toimetulekust.

Mis mõtted tekkisid? Olen lugenud raamatut „Sõjal pole naise nägu“, mille põhjal see film väidetavalt tehti, ja see raamat oli veel hirmsam, sest rääkis päris elust. Põlvkondade viisi ajupestud venelastele on ilmselt vaja veel kaua sellest rääkida, enne kui nad uskuma hakkavad, et II maailmasõda oli üks hirmus asi, võitjad või mitte. „Piitsavarre“ tegevus toimub sõjajärgses Leningradis, kus blokaadimälestuste vari ripub inimeste kohal. Kummalisel kombel jätab film aga kuidagi teatraalse mulje, miski tekitas aeg-ajalt võõritusefekti. Ei saagi näppu peale, mis, kas liiga hoolikalt valitud värvid või kummaline valgus. Sellegipoolest on film haarav, tegelastega on kerge samastuda ja nende tundeid tunda – mis omakorda jälle pole sugugi kerge, nende piin ja võitlus oma inimlikkuse taastamise eest võttis kinos täitsa läbi. Ainus küsimus, mis mul vastamata jäi, oli peategelase tüpaaž: jah, ma saan aru, pikk albiino naine, kelle traumajärgne stress väljendub tardumises, aga ikkagi, miks just tema?

Hinne: 8