Vaatab, loeb ja mõtleb.

Lavastaja : Aare Toikka Osades : Karolin Jürise, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Mathias Einari Leedo Teater : VAT teater (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 12. lennu diplomilavastus) Sisu : vanad head Boccaccio "Dekameroni" lood enamjaolt lõbusas seksivõtmes Mulje : leidlikult lavastatud tükk. Mulle meeldisid nii maskid kui ka ruumikasutus. Mis puutus faabulasse, siis see oli kohati segane, tekkis tunne, et näitlejad ise ka ei saa hästi aru, mis lugu nad õieti jutustavad, eriti segaseks läks lugu selles novellis, kus üks naisnäitlejatest oli sunnitud meest mängima (sest laval oli kaks meest ja neli naist). Mis mõtted tekkisid? Igavikulisi ja filosoofilisi mõtteid eriti ei tekkinud, pigem vaatasin, kuidas noored näitlemisega toime tulid. Õnneks ei lastud seekord lavatossu, aga kunstverega mäkerdamist oli kõvasti. Hinne : 7

Lavastaja : Helen Rekkor Osades : Kaisa Selde, Liisu Krass, Maarja Tammemägi, Ago Soots, Meelis Põdersoo Teater : VAT-Teatri tornisaal Sisu : korgijoogi ja peovägistamise lugu veidi teise nurga alt. Mulje : põnev lugu, kuhu on põimitud palju probleeme. Mis mõtted tekkisid? Seda etendust reklaamitakse peamiselt kui lugu ööklubis korgijoogi ja vägistamise ohvriks sattumisest, aga see on ka lugu mehest ja tema deiditreenerist; naisest, kes ei saa hakkama oma elu keerdkäikudega välismaal; teisest naisest, kes peab oma eluga toimetulekuks astuma üle oma piiride; kolmandast naisest, kes on ette võtnud ristiretke ja maksab selle eest kallist hinda. Põnev oli tagantjärele teada saada, et näidendit loodi terve trupiga üheskoos, hakati stseenhaaval minema, teadmata, kuhu lõpus jõutakse. Sirbi arvustaja nimetab seda devising -meetodiks ja ütleb , et tekst on kohati ebaühtlane ja rohke, isegi kirjanduslik. Mulle sellist muljet ei jäänud, pigem oli tekst üle keskmise loomulik. Mina h...

Režissöör : Kantemir Balagov Osades : Viktoria Miroschinenko, Vasilisa Perelygina Kino : Sõprus Sisu : noorte naiste elu sõjajärgses Leningradis. Mulje : dramaatiline film sõjatraumaga toimetulekust. Mis mõtted tekkisid? Olen lugenud raamatut „Sõjal pole naise nägu“, mille põhjal see film väidetavalt tehti, ja see raamat oli veel hirmsam, sest rääkis päris elust. Põlvkondade viisi ajupestud venelastele on ilmselt vaja veel kaua sellest rääkida, enne kui nad uskuma hakkavad, et II maailmasõda oli üks hirmus asi, võitjad või mitte. „Piitsavarre“ tegevus toimub sõjajärgses Leningradis, kus blokaadimälestuste vari ripub inimeste kohal. Kummalisel kombel jätab film aga kuidagi teatraalse mulje, miski tekitas aeg-ajalt võõritusefekti. Ei saagi näppu peale, mis, kas liiga hoolikalt valitud värvid või kummaline valgus. Sellegipoolest on film haarav, tegelastega on kerge samastuda ja nende tundeid tunda – mis omakorda jälle pole sugugi kerge, nende piin ja võitlus oma inimlikkuse ...

Lavastaja : Kersti Heinloo, Raho Aadla Osades : Eva Püssa, Arolin Raudva Teater : Kellerteater Sisu : "Sõnadeta lavastus “Emilie Sagée” pakub sissevaadet nimitegelase olemisse koos iseendaga varjudes ning helisevalt peegelduvate elukaadrite kaudu paneb vaataja kahtlema meie maailma reaalsuses ning tajus." (Kellerteatri FB-st) Ma tõesti ei tea, mis asjad on "helisevalt peegelduvad elukaadrid". Tegelikult oli Emilie Sagée 19. sajandi kooliõpetaja, kes töötas 16 aasta jooksul 19 koolis, kuna õpilased hakkasid varem või hiljem nägema teda n-ö kahekordselt. On avaldatud kahtlust, et tal oli nn Doppelganger ehk paranormaalne aurateisik. Mulje : Kellerteater on keskendunud õudusetendustele. Ka “Emilie Sagée” oli klassikaline õudustükk, kus püüti vaatajaid klassikaliste võtetega hirmutada: äkilised helid, pimedus, üksisilmi vaatavad liikumatud tegelased, ilma näota tegelased, laua alt ilmuv valge käsi jne, jne. Kõike seda on juba nähtud. Mis mõtted tekkisid? Mulle e...

Lavastaja : Airat Abusakhmanov Osades : Riina Maidre, Üllar Saaremäe, Elina Reinold, Kristo Viiding, Markus Truup, Raimo Pass. Teater : R.A.A.A.M, Katariina kirik Sisu : Tammsaare jutustatud piiblilugu vaprast Juuditist, kes teeb kahjutuks väejuht Olovernese ja päästab oma kodulinna. Mulje : hästi tehtud tugev lavastus. Kõik näitlejad teadsid, mis nad tegid, ansamblimäng oli väga hea. Mis mõtted tekkisid?  Haha... Üllar Saaremäe võiks kätekõverdusi teha! Kolme ülejäänud mehe kõrval oli ta kuidagi... vormitu. Naised seevastu olid väga heas vormis. Mulle meeldisid need lavastaja pisikesed stiilsed leiud, nagu näiteks see, kuidas rabi ja pealik olid nägudeta, või kuidas nad nende munakividega mängisid ja muidugi see võrratu sümboolne lõpustseen Juuditiga, Olovernese peaga ja klaasiga! Riina Maidre ei vedanud mind seegi kord alt, nautisin tema mängu iga minutit. Ja kui võrrelda "Noorte hingedega", mis oli ju ka Tammsaare tekst (tõsi, mitte näidend), siis "Juuditi" ...

Lavastaja : Taago Tubin   Osades : Karl Robert Saaremäe, Ringo Ramul, Martin Mill, Laura Kalle, Ilo-Ann Saarepera, Janek Vadi, Aarne Soro, Vallo Kirs, Jaana Kena, Gerda Sülla, Siim Saarsen Teater : Ugala Albus Kukenoosi küünis Sisu : kolm noort eesti meest tulevad 1944. aastal Soomest sõdimast ja on sunnitud metsavendadeks hakkama ning selle eluga toime tulema. Mulje : südamega ja innukalt tehtud lavastus; sümpaatsed noored, kes kuidagi väga hästi tajusid ajastu stiili. Mis mõtted tekkisid?  Millegipärast meeldis mulle selles lavastuses mõni asi, mis muidu kindlasti ei meeldiks. Näiteks mõne näitleja teatav ülemängimine (Ringo Ramul), aga sinna lavastusse millegipärast see maneerlikkus sobis, polnud võlts, vaid siiras (kui sellist asja nagu siiras maneerlikkus on olemas). Kogu lavastus jättis üldse väga siira mulje, tunded paistsid ehedad, sisse- ja läbielamine aus. Ei mingit võõritusefekti, vaataja võis südamerahuga samastuda sellega, kellega just soovis, või lihtsa...

Lavastaja : Gerda Kordemets   Osades : Andrus Vaarik, Liis Lass, Argo Aadli, Kersti Tombak, Nils Mattias Steinberg, Jessica Agneta Kari Teater : Jäneda Pullitalliteater Sisu : kahe paari suhtedraamad väikeses müstilises absurdikastmes Mulje : selle Jaan Tätte näidendi oleks peaaegu võinud kirjutada Andrus Kivirähk. Kui sealt välja rookida kogu naiivmetafüüsika ja elu mõtte üle targutamine, olekski see võinud olla kehvemat sorti Kiviräha näidend, just huumori ja absurdivõtme poolest. Näitlejad olid erakordselt tublid, lavastaja oli olnud natuke laisk ja/või tarbetult tekstitruu ning autor oli ilmselt lihtsalt istudes kirjutanud. Näidendite autorid peaksid proovima seda Hemingway nippi - kirjutada seistes. Nii tekib (ehk) palju vähem mõttetut ja naiivset tekstimassiivi. Mis mõtted tekkisid? Selles tükis oli päris palju põhjendamatut, mida oleks saanud lahendada teisiti. Näiteks algus, kus rahvas aeti korraks sinna "Tõe ja õiguse" kõrtsituppa seisma. Näiteks tegelaste en...