Vaatab, loeb ja mõtleb.

Lavastaja : Hendrik Toompere Osades : Hendrik Toompere jr, Merle Palmiste, Uku Uusberg, Harriet Toompere, Marta Laan, Jüri Tiidus, Kristo Viiding, Piret Krumm, Kaie Mihkelson, Tõnu Kark, Raimo Pass, Sulev Teppart Sisu : Veidrad reisikirjeldused sellest, kuidas kõik, mis plaaniti ja ometi teisiti läks, pakitakse kokku yhte väga tihkesse turmaliinist kohvrisse, kus on ainult kosmeetika. See on kohver, mis pidevalt laulab yhte kysimust – kuhu see maailm mahub? (lavastuse kodulehelt, igati etenduse vääriline sisukirjeldus) Teater : Draamateater Kuupäev : 15.10.2017 Mulje : See oli nii tüütu, et ma ei suutnud vaadata. Teist korda elus kõndisin pärast esimest vaatust teatrist minema. Mis mõtted tekkisid? HT võiks ükskord ometi lavastada ka midagi muud kui enda elu. See kollane ajakirjandus hakkab üle viskama. "Ma olen lavastaja, ma panen su laulu sisse ja kui sa eriti nõme oled, siis oma nimega! Aga mina ise olen tore ja ilus, tark ja hea südamega!" Hinne : 1.

Režissöör : Marianna Kaat Dokumentaalfilm Sisu : Film jälgib nelja vene lapse lugu: 5-aastaselt eesti lasteaeda läinud Ksenijat ja Emiliat, eesti kooli eelistanud 7. klassi õpilast Marki ja sunniviisil Eestist lahkuma pidanud abiturienti Vitalit. Kino : Artis Mulje : Südamlik ja mõtlemapanev. Mis mõtted tekkisid?  Eesti venelastel on palju hirme ja frustratsiooni. Kuidas saaks teha nii, et eesti keele õppimine oleks siin riigis sama loomulik kui näiteks soomerootslastel soome keele õppimine? Ja see film on taas kord tõestus sellest, et mida õpid noores eas ... See, kuidas täiesti umbkeelne laps omandas keele peaaegu aktsendivabalt poole aastaga , on lihtsalt rabav! Kui tahate, et teie laps saaks mingi keele selgeks, siis pange ta lihtsalt selle keele keskkonda ja tehke mõneks ajaks süda kõvaks. Tal on raske, aga ta saab hakkama. Ja vene haritlased on selle filmi järgi rabavalt töökad, eriti kui asi puudutab nende lapsi. Hinne : 8

Režissöör : Justin Chadwick Osatäitjad : Alicia Vikander, Dane DeHaan, Christoph Waltz Sisu : 17. sajandi Amsterdam. Noor orb on abiellunud vanema rikka mehega ja peab talle pärija sünnitama. Kui mees palkab neid maalima noore kunstniku, armuvad noored teineteisesse ja sepitsevad kavala plaani, kuidas abielust pääseda ja koos põgeneda. Asjasse on segatud tolleaegne tulbisibulate turg, kunstniku sõber, teenijanna rasedus ja hulk valesid. Kino : Artis Mulje : Detailideni väga autentselt tehtud usutav film, väga hästi loodud miljöö, põnev ja köitev süžee. Võibolla mitte nii samavõrra hästi mängivad peaosalised, aga Christoph Waltzi mängitud abikaasa ja Holliday Graingeri teenijanna meeldisid mulle väga. Mis mõtted tekkisid? Inimene mõtleb, jumal juhib. See film pani mõtlema, et ilmselt on olemas saatus. Sa võid olla kõik hoolega planeerinud, miski ei saa just nagu viltu minna - aga siis sööb su parim sõber su investeeringu lihtsalt ära ja kõik langeb kokku. Sa võid olla le...

Režissöör : Roger Michell Osatäitjad: Rachel Weisz, Sam Claflin, Iain Glen, Holliday Grainger Sisu : Inglise aadlik saab oma nõolt päranduseks valduse, mille ta omakorda kingib nõo Itaaliast saabunud abikaasale, saatuslikule naisele, kes saab noormehe süütuse ja palju muidki kingitusi. Kino : CCP Mulje : Liiga magus, eriti meespeategelane, liiga ülespuhutud ja ebausutava mängumaneeriga näitlejad, aga midagi ilusat selles siiski oli ja lõpp suutis mind isegi pisut üllatada. Mis mõtted tekkisid? Jaa... miski siin elus pole nii, nagu paistab. Ja mehed ei kaasa oma otsustesse naisi, isegi kui need otsused puudutavad naisi täiesti otseselt. Hinne : 6

Lavastaja : Helen Rekkor Osades : Rauno Kaibiainen, Liisu Krass, Erki Aule + kolm tundmatuks jäänud näitlejat + kaks hobust + üks kana. Sisu : Lugu kunstnik Edgar Valteri elu raskest perioodist. Teater : visuaalteatriühendus Misanzen Koht : Urvaste, Villike teatritalu Kuupäev : 26.08.2017 Mulje : Esimene vaatus oli tavapärane teater: mängiti katuse all, tegevus toimus Valterite kodus, jälgida sai näitlejate dialoogi. Istusime esireas, saime näitlejate miimikat nautida täiel määral. Peaosalise Rauno Kaibiaineni soojast silmavaatest ja naeratusest ei oleks küll tahtnud ilma jääda. Teine vaatus läks ekstreemseks. Vaatajad juhatati maagilisse realismi või siis hoopis otseteed kunsti sisse. Tuli kõndida aasale, kuhu oli püstitatud kolm lava ehk kolm Valteri maali. Pähe pidi panema kõrvaklapid, kust tuli Helen Rekkori käekirjana juba tuntud salvestatud tekst ja muu helitaust. Sama jätkus ka tiigi ääres, kuhu oli möllama lastud valguskunstnik Priidu Adlas. Mis mõtted tekkisid? Tegelaskujud ...

Režissöör : Destin Daniel Cretton Osatäitjad: Brie Larson, Naomi Watts, Woody Harrelson, Sarah Snook, Iain Armitage Sisu : Ühe asotsiaalse Ameerika perekonna lugu. Kino : Kosmos Kuupäev : 16.08.2017 Mulje : Kuna olin raamatut lugenud ja teadsin sisu, sain jälgida, kuidas on raamatust film tehtud. Peab möönma, et filmist oli välja jäetud kibestumine, mida õhkus igalt raamatu leheküljelt, selle asemel oli pandud rõhku isa-tütre soojale suhtele. Ema kujutasin ma aga hoopis teisiti ette. Mis mõtted tekkisid? Kui ei teaks, et tegu on autobiograafilise looga, siis ei tahaks uskuda, et selliste vanemate lapsed oma täiskasvanueluga niivõrd normaalselt toime tulevad. Probleemidest ülesaamine oli esitatud väga lihtsustatult ja kokkuvõttes jäi veidi tühi tunne. Hinne : 6

Režissöörid : Natalya Nazarova, Oksana Bychkova, Avdotia Smirnova, Anna Parmas, Natalia Kudryashova, Aksinia Gog, Renata Litvinova Sisu : Seitse Peterburis sündinud lugu naisrežissööride pilgu läbi. Kino : Artis Kuupäev : 10.08.2017 Mulje : Esimene lugu, kus prantslane venelastega filmi tegi, oli peaaegu väljakannatamatult igav. Edasi läks paremaks. Lugu kaunitarist, kes end Peterburi tapma tuli, ja lugu, kus noormees kurttumma teeskles, olid oma jaburuses päris köitvad, ja viimane lugu, kus Bojarski šamaani mängis, isegi natuke naljakas. Aga üldiselt jättis film mulje, et jah, Peterburi on ilus, aga elu Venemaal on suurel määral kohutav ja ebainimlik, eriti tugevalt pakkus seda muljet Anna Parmase lugu rasedast 40-aastasest naisest, aga ka lugu giidist. Mis mõtted tekkisid? Kuidas ometi ka naisrežissöörid ei saa üle sellest stambist, et naine ongi mingi passiivne kannataja ja peabki armastuse pärast kannatama? Kõrvalmärkus : Eesti Naise filmiõhtutele ma rohkem ei lähe, see loos...