"Pärast proovi"
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Guido Kangur, Anne Veesaar, Riina Maidre
Sisu: Noor näitleja Anna ajab segaseks jäävatel põhjustel vanale meeslavastajale keelt kõrva. Ajaloolistest tagasipõigetest saame teada, et Anna on lavastaja sohitütar ja muudki tema ema kohta.
Teater: filmimuuseum (MTÜ Pikk Mari)
Mulje. Istusime esireas, sõna otseses mõttes "nina vastu lina", kui oleks tahtnud, võinuksin jalad lavaservale toetada. Ma pole ammu teatris näitlejatele nii lähedal istunud. Algul tekkis tunne, et sellest midagi head ei tule, sest näitlemist on alati parem vaadata mõningaselt distantsilt, jääb näiteks nägemata, kui paksud kulmud kellelegi pähe on maalitud. Aga siis elasid näitlejad oma osadesse sisse ja algas teatrimaagia, oli võimalus näha, kuidas Riina Maidrele tulevad päriselt pisarad silma ja Guido Kangur vist päriselt puusavalu tunneb.
Mis mõtted tekkisid? Guido Kangur on Ingmar Bergmani mängimiseks liiga hea, temas puudub vajalik kalkus. Jajah, ma saan aru, et ta mängis Henrik Voglerit, aga no me kõik teame... Ma otsisin ja ootasin, kuidas näitleja põhjendab seda, et Vogler mängib Annaga flirtides intsestiohuga, aga see jäi mul nägemata. Samuti ei mõju Guido Kangur vajalikul määral naistemehena, kes murraks vasakult ja paremalt nagu Bergman. No ei ole selline seksikunn, kellele naine peaks tahtma öelda: "Sina tule pane oma käsi nüüd minu rinnale!" Kõik see tekitas minus mingi dissonantsi, põhjendamatustunde. Näitlejad ei kõlksunud kokku ja mulle tundub, et probleem oli eeskätt tüpaažides: siutaoline saatuslik naine Riina Maidre, mõmmilik Kangur ja vananev kloun Veesaar, kes mängib alkohoolikut. Midagi jäi puudu, et neid kolm tervikuks siduda, ehkki nad kõik mängisid oma rolle suurepäraselt.
Hinne: 6
Ühtegi head pilti näitlejatega ei leidnud, panen tühja lava pildi.
Osades: Guido Kangur, Anne Veesaar, Riina Maidre
Sisu: Noor näitleja Anna ajab segaseks jäävatel põhjustel vanale meeslavastajale keelt kõrva. Ajaloolistest tagasipõigetest saame teada, et Anna on lavastaja sohitütar ja muudki tema ema kohta.
Teater: filmimuuseum (MTÜ Pikk Mari)
Mulje. Istusime esireas, sõna otseses mõttes "nina vastu lina", kui oleks tahtnud, võinuksin jalad lavaservale toetada. Ma pole ammu teatris näitlejatele nii lähedal istunud. Algul tekkis tunne, et sellest midagi head ei tule, sest näitlemist on alati parem vaadata mõningaselt distantsilt, jääb näiteks nägemata, kui paksud kulmud kellelegi pähe on maalitud. Aga siis elasid näitlejad oma osadesse sisse ja algas teatrimaagia, oli võimalus näha, kuidas Riina Maidrele tulevad päriselt pisarad silma ja Guido Kangur vist päriselt puusavalu tunneb.
Mis mõtted tekkisid? Guido Kangur on Ingmar Bergmani mängimiseks liiga hea, temas puudub vajalik kalkus. Jajah, ma saan aru, et ta mängis Henrik Voglerit, aga no me kõik teame... Ma otsisin ja ootasin, kuidas näitleja põhjendab seda, et Vogler mängib Annaga flirtides intsestiohuga, aga see jäi mul nägemata. Samuti ei mõju Guido Kangur vajalikul määral naistemehena, kes murraks vasakult ja paremalt nagu Bergman. No ei ole selline seksikunn, kellele naine peaks tahtma öelda: "Sina tule pane oma käsi nüüd minu rinnale!" Kõik see tekitas minus mingi dissonantsi, põhjendamatustunde. Näitlejad ei kõlksunud kokku ja mulle tundub, et probleem oli eeskätt tüpaažides: siutaoline saatuslik naine Riina Maidre, mõmmilik Kangur ja vananev kloun Veesaar, kes mängib alkohoolikut. Midagi jäi puudu, et neid kolm tervikuks siduda, ehkki nad kõik mängisid oma rolle suurepäraselt.
Hinne: 6
Kommentaarid
Postita kommentaar